Lutherite ettevõtte lugu sai alguse juba 1742. Aastal kui Poolast Breslaust (Wroclaw) Eestisse ümber asunud baltisaksa päritolu Georg Christian Luther rajas Tallinnasse oma kaubandusettevõtte.
Tulevikuvõimalus - vineerist toolipõhjad
Uuendusmeelsus ja riskijulgus anti Lutherite peres edasi põlvest põlve. Nii osteti Georgi poja Christian Wilhelm Lutheri juhtimisel puidu eksportimiseks Lääne-Euroopasse isegi oma kaubalaev. Christiani poeg Alexader Martin tegi 1880. aastate alguses omakorda julge otsuse minna kaasa muu maailma arenguga ja vähendada käsitööl põhinevat tootmist. Ta rajas auru jõul töötava saeveski.
Alexandri pojad Christian ja Carl õppisid välismaal. Sealt said nad hea tehnilise hariduse ja kui koju naasid, võtsid juhtimise üle. USAs puidutöötlemist õppides oli Christian tutvunud ka seal leiutatud uue materjali ehk vineeriga ning sellest toodetud toolipõhjadega. Selles nägigi ta tulevikuvõimalust. Venemaal keegi veel vineerist toolipõhju ei valmistanud.
Üheskoos ehitati vineerilõikamispingid ning nõudlus toolipõhjade järele oli suur, sest vineerist põhi oli punutud toolipõhjast tunduvalt vastupidavam. Mõne aastaga tootmismaht suurenes lausa 1,8 miljonini ja Lutherite firma kogus maailmas tuntust.
A. M. Lutheri vabriku reklaamkujutised - embleem, kaart, nimesilt, vabrikuhooned
Veekindla liimi leiutamine
Samal ajal rajati Lutherite vabriku õuele ka laboratoorium, kus valmistati tootmiseks vajaminevaid kemikaale. Seal töötas Christiani ja Carli nõbu, keemikuharidusega Oscar Paulsen. Ühel päeval õnnestus tal teha kogu maailma jaoks oluline leiutis – vineeri puidukihtide kokkuliimimiseks veekindel liim.
A. M. Lutheri vabriku sisevaade töötajatega
Tänu uuele liimile paranes toodete vastupidavus ning vineeri sai tunduvalt laiemalt kasutama hakata. Peagi lisandusid toodete loetellu vineerist kübarakartongid, kohvrid ja mitmesugused veekindlad mahutid. Tänu sellele liimile, mis patenteeriti Inglismaal, jõudis Lutherite juurde ka meie eelmistes lugudes mainitud teeärimees Archer.
Äri laienemine
Äri laienedes rajati vineerplaatide tootmiskompleks ka Londonisse ja järk-järgult sai toolipõhjade kõrval Lutherite olulisimaks tooteks veekindel vineerplaat.
A. M. Lutheri vabriku sisevaade – vineeri tootmine
Tänu veekindlale liimile märgati Luthereid ka Venemaa keisririigis. 1890. aastate alguses olid neil juba esinduskauplused Moskvas, Peterburis ja Riias, aga tõeline edu saabus siis, kui 1896. aastal pälviti ülevenemaalisel näitusel grand prix. See autasu andis õiguse kasutada firma embleemil ja kaubamärkidel keisrivapi kujutist, mis oli aga Vene turul parim võimalik reklaam. Mõni aasta hiljem, 1900. aastal lisandus Lutherite auhinnariiulile ka Pariisi maailmanäituse grand prix.
Järgmises ajaloopostitustes räägime keerulisematest aegadest vineeritootmise ajaloos.
Allikas: Imeline Ajalugu nr 2/2017, veebruar
Fotod: Eesti Ajaloomuuseumi arhiiv - https://ajapaik.ee/?album=459&order1=time&order2=added&page=1